See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Läätsed (toiduaine); taimeperekonna kohta vaata artiklit Lääts (perekond) Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski kasvatatakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat – harilikku läätse – paljude sortidena[1].
Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž [1]. Taime vars on 25–60 cm kõrge, nõrgalt harunenud 5–7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15 mm pikad ja 8–9 mm laiad[2]. Kaunas on 1–3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40–50 g/1000 seemne kohta [3]. Taimede õitseaeg on juuni–juuli [2].
Kõige varasem läätse teadaolev ajalugu pärineb Kreekast Franchthi koopast paleoliitikumi ja mesoliitikumi kihtidest 13 000 aastat eKr.[4][5]
Peamiselt kasvas lääts Indias, Bangladeshis, Pakistanis, Vahemere piirkonnas ning Põhja-Ameerikas. Arheoloogiliste leidude järgi kasutati Põhja-Iisraelis läätse põllumajanduses juba 6800 aastat eKr[5]. Vana-Kreekas kasutati läätse suppides ja lisati leivasse.[5]
Maailmas on palju läätsesorte, allpool on toodud kõige tuntumad.
Rohelised läätsed on üpris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda. Sobivad hästi salatitesse ja pilaffi[3].
Prantsuse rohelised läätsed on rohelistest läätsedest väiksemad ning värvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende küpsemisaeg umbes 40 minutit[3].
Kollased läätsed on magusad ning seest punaka viljalihaga. Toidu valmistamisel keevad nad väga ruttu katki ning seetõttu sobivad paremini India retseptidesse, kus läätsed keedetakse pudruks.[3]
Punastel läätsedel on helepunane kuni oranž värvus. Nad on väiksemõõtmelised. Toidu valmistamisel valmivad need kõige kiiremini ning neist saab väga hea püree.[3]
Mustad läätsed on väikesed ja ümmargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga läätsedeks, sest küpsedes meenutavad nad beluuga kaaviari.[3]
2016. aastal toodeti maailmas läätsi kokku 6,3 miljonit tonni[6]. Maailmaturul on tootja ja eksportijana esikohal Kanada, kus läätsede toodang oli 2017. aastal oli 3,39 miljonit tonni. Kanadas toodetakse 95% läätsedest Saskatchewani provintsis, kus läätsed külvatakse mai alguses ning saak koristatakse juba augusti keskel.[7]
2017. aastal toodeti läätsi kõige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele järgnes India (1,01 miljonit tonni aastas)[8].
Läätsed sisaldavad ohtralt valke, nad on mineraalaine- ja vitamiinirikkad. Tänapäeval valmistatakse läätsedest suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka salatite valmistamiseks, vormiroogades või lihatoitude kõrvale taimse lisandina.[9] Samuti kasutatakse haljasmassi loomasöödana ja seemnejahu mitmesuguste söötade toiteväärtuse tõstmiseks.[2]
Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski kasvatatakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat – harilikku läätse – paljude sortidena.
Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž . Taime vars on 25–60 cm kõrge, nõrgalt harunenud 5–7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15 mm pikad ja 8–9 mm laiad. Kaunas on 1–3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40–50 g/1000 seemne kohta . Taimede õitseaeg on juuni–juuli .
