Suur mungalill (Tropaeolum majus L.) on Eesti kliimas kasvav üheaastane dekoratiiv- ja maitsetaim. Taime kutsutakse sarnaste maitseomaduste tõttu rahvapäraselt ka kressiks.
Suhteliselt nõrgad varred harunevad, lamavad või ronivad, võivad kasvada mitme meetri pikkuseks. Lehed on ümarad, siledad, meenutavad kilpi. Pikaraolised õied asuvad üksikult lehtede kaenlas, võivad olla kollased, oranžid, punased või kirjud. Viljad lagunevad 3 üheseemneliseks osaks.
Suure mungalille kodumaa on Lõuna-Ameerika. Ta kultuuristati dekoratiivtaimena juba 17. sajandil ning temast on aretatud mitmeid sorte. Arvatavasti levis mungalill Euroopas ja sattus ka Eestisse munkade vahendusel, kes teda kasvatasid kloostriaedades kui lillekultuuri, ravitoimelist salatitaime ning viinamäetigude söödataime. [1] Mungalill on sooja- ja valguselembene taim, mis ei talu kuivust.
Ravimtaimena on suur mungalill tuntud mitmete maade rahvameditsiinis. Droogina kasutatakse taimede maapealset õitsvat osa (ürti), vilju ja mahla. Ürdist valmistatud keedis aitab ägedate ja krooniliste bronhiitide, kopsupõletike, bronhiaalastma ja kopsupuhituse korral. Taimede mahl aitab kuseteede põletikuliste haiguste, krooniliste põiepõletike, samuti neeruvaagna- ja neerukoepõletiku puhul. Mungalille lehti ja õisi kasutatakse vene rahvameditsiinis ka teesegudes vähi ravimisel. Suur mungalill on tuntud ka maitse- ja toidutaimena. Tema lehed, õied ja viljad on terava kõrvetava maitsega, mis meenutab kress-salatit. Tooreid c-vitamiini sisaldavaid mungalille vilju kasutatakse toiduks värskeina ja marineeritult. Õienuppe konserveeritakse äädikas ja nendega maitsestatakse liharoogi. [2]
Suur mungalill (Tropaeolum majus L.) on Eesti kliimas kasvav üheaastane dekoratiiv- ja maitsetaim. Taime kutsutakse sarnaste maitseomaduste tõttu rahvapäraselt ka kressiks.