See artikkel räägib loomamõistest bioloogias; inimest loomade seast välja jätva loomamõiste kohta vaata artiklit Loom Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad on päristuumsed, hulkraksed ja liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega.
Loomariiki kuuluvad ka inimesed.
Loomariik jagatakse hõimkondadeks.
Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks – selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.
Enamik loomadest valib partneri ja tuvastab sugulase haistmismeele abil.[1]
Esimesed loomad ilmusid Maale veidi enne kambriumi, umbes 600 miljonit aastat tagasi. Tekkeperioodil elasid nad vees[viide?]. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Ediacara faunaks ja seni pole teada kas neil ka järglasi oli. Veidi sarnanevad nad millimallikatega, mõned ka meriliiliatega ja ussilaadsetega.
Praeguse aja loomariigi eellaseks peetakse kambriumiaegset väikest lülilise ehitusega organismi Pikaia. Taimi sel ajal ei olnud, küll aga olid fotosünteesivad algloomad ja vetikad. Meres elavate sugukondade arv oli kambriumi lõpuks 20 ringis.
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Loomad on päristuumsed, hulkraksed ja liikumisvõimelised organismid, kes on heterotroofse toitumisega.
Loomariiki kuuluvad ka inimesed.
Loomariik jagatakse hõimkondadeks.
Traditsiooniliselt jaotatakse loomariik kaheks – selgroogseteks ja selgrootuteks, ehkki sel jaotusel pole tänapäeval enam ranget teaduslikku tähendust. Selgroogsed kuuluvad keelikloomade (Chordata) hõimkonda.
Enamik loomadest valib partneri ja tuvastab sugulase haistmismeele abil.
